Kirjastoista kansanvallan foorumeita – myös saamen kielillä

Girjerájuin álbmotválddi forumat

Dáláža buoret oktavuohta riikkavuložiid ja mearrideaddjiid gaskkas nannešii suopmelaš demokratiija. Fidnus geahččalat girjerájuid ođđalágan álbmotválddi foruman.

Mas lea sáhka?

Suoma menestupmemuitalusa čiehkageađggit leamašan luohttámuš, rabas servodatlaš dialoga sihke vuollegaš hierarkiija politihkalaš luohttámušolbmuid ja riikkavuložiid gaskkas.

2020-logus servodatlaš polarásášuvdna orru čiekŋumin eará guovlluin máilmmis, iige álbmotválddálašvuohta leat šat nu viidát iešárvu dego dat lei vel muhtun áigi dassá. Sierra riikkain lea maŋimuš jagiid oaidnán máŋggaid ovdamearkkaid das, mo jávoheapmin ja bealeheapmán gávnnahan olbmot leat vuolgán barrikádaide. Maiddái Suomas searvevuođa ja riikkavuložiid oassálastima ja váikkuheami vuogit leat doajáhagas.   

Smávva riikii, dego Supmii, riikkavuložiid luohttámuš nuppiide ja servodaga institušuvnnaide lea ain ja boahttevuođas eandalii dehálaš fápmogáldu.

Dát gáibida dan, ahte buohkain lea vejolašvuohta oažžut luohtehahtti dieđu iežas eallimii váikkuhan mearrádusain ja maiddái oažžut jiena gullosii iežas guoskevaš áššiin. Dán dihtii servodatlaš hálešteami eavttuid galgá nannet.

Maid dahkat?

Sitra dahkan Álbmotválddi vuođđodivvun –bargobáhpáris (2018) evttohedje, ahte girjerájuin dagašedje háleštalli demokratiija deaivvadansajiid ja daid várrejuvvošii sierra mearreruhta.

Bargobáhpáris girjerájuid oidne lunddolaš báikin ovddidit deaivvademiid ja bajidit girjerájuid mearkkašumi demokratiija ovddideaddjin suopmelaš servodagas. Miellagiddevaš lei maiddái dat, mo sierra vugiiguin servodatlaš ságastallama sáhttá ollašuhttit girjerájuin.

Maŋŋelis dán sullasaš dilálašvuođain leat ožžon buriid vásáhusaid earret eará 2019 ráđđehusprográmma girjerádjoturneas.

Dán dihtii Girjerájut Álbmotválddi foruma -fidnus háliidit geahččalit, mo girjerádjobálvalusaid oktavuhtii sáhtašii hukset fysalaš ja virtuála deaivvadanbáikki, mas ovttastuvašedje báikkálaš, guvllolaš, našuvnnalaš ja EU-dássi.

Geahččaleamit heivejit maiddái easkka ođasmahtton girjerádjolága vuigŋii. Lága mihttomearit ledje ee. aktiivva riikkavulošvuođa, demokratiija ja sátnefriddjjavuođa ovddideapmi. Lassin lágas almmolaš girjeráju doaibman máinnašuvvojit eará doaimmaid olis servodatlaš ja kultuvrralaš dialoga ovddideapmi.

Geahččalemiid mihttomearrin lea testet earálágan vuorrováikkuhusa hámiid ja buoridit riikkavuložiid váikkuhan- ja oassálastinvejolašvuođaid servodatlaš mearrádusdahkamii. Geahččaleamis ohcat doaimmalaš deaivvadeami hámiid ja konsepterejuvvo doaibmamálliid, mat leat boahtán vásáhusaid vuođul, maiguin girjerájuin sáhttá ovddidit álbmotválddi forumiid.

Geahččaleapmi árvvoštallojuvvo olggobeale árvvoštalli bokte. Geahččaleami áigge doaibmamállii ohcat jeavddalaš ruhtadeami ja dat ovddiduvvo vásáhusaid vuođul.

Geat leat mielde?

Girjerájut leat álbmotválddi forumat -geahččaleami leat válmmaštallan viiddis ovttasbarggus ja mielde leamašan ee. riikkabeivviid sátnealmmáiráđđi, riikkabeivviid girjerádju, Almmolaš girjerájuid ráđđi, Suoma girjerádjosearvi, vuoigatvuođaministeriija, oahpahus- ja kulturministeriija, olgoministeriija, Eurohpá kommišuvnna Suoma ovddastat, Nuoraidstivralihttu, Gieldalihttu ja Sitra.

Geahččalanmuttu válmmaštallama, mii álgá čakčat 2020 ”pilohttagirjerádjun leat válljejuvvon Oulu, Turku, Pietarsaari, Imatra, Anára ja Mäntyharju girjerájut

Doaibmamállen válljejuvvojedje geahččaleamit, maid Sitra álggahivččii ovttasbarggus guovddáš čanusjoavkkuiguin. Sitra ruhtada ja fasilisere geahččalemiid.

Ǩeʹrjjpõõrtin meervääʹld fooruum

Ânnʼjõõžž pueʹrab õhttvuõtt meerlai da mieʹrreeʹji kõõskâst nââneʹči lääʹdd demokratia. Haʹŋǩǩõõzzâst ǩiččlet ǩeʹrjjpõõrtid ođđnallšeʹmmen meervääʹld foorumân.

Mâʹst lij kõõččmõš?

Lääʹddjânnam lekkvuõttmainnâz vueʹlǧǧemaalǥ liâ leämmaž naʹddjõs, ääv õhttsažkååddlaž vuârrmainstem di vueʹllǥaž hierarkia poliittla ouddoummui da meerlai kõõskâst.

2020-lååǥǥast õhttsažkååddlaž polarisaatio kuâsttai čiŋlmem jeeʹres beäʹlnn maaiʹlm, ij-ǥa meervälddsažvuõtt leäkku teänab seämma vaiddsânji juõkkum lååkkärvv ǥu võl siõmmna ääiʹj mââiårra. Jeeʹres jânnmin liâ oouʹdab eeʹjjin vuõinnum jiânnai ouddmiârk tõʹst, mäʹhtt jiõnnteʹmmen da vuäzzteʹmmen jiijjâs ǩiõččlâsttam oummu liâ kaggõõttâm barrikaadid. Še Lääʹddjânnmest vuässadvuõtt da meerlai vuässõõttmõõžž da vaikktummuž nääʹl liâ moordõõzzâst.

Lääʹddjânnamnallšem uʹcc jânnma meerlai naʹddjõs nuuʹbbeez da õhttsažkååʹdd instituutioid lij õõudâs da puõʹttiääiʹjest vuõssärvvsa vääžnai viõkkvääʹrr.

Tät õudldâstt tõn, što pukin lij vueiʹtlvažvuõtt vuäǯǯad tuâddlõs teâđaid jiijjâs jieʹllmes vaikkteei tuʹmmstõõǥǥin di šõddâd kuvddlummšen jiijjâs kuõskki aaʹššin. Tän diõtt õhttsažkååddla saǥstõõllmõõžž õudldõõzzid šâdd nââneed.

Mâiʹd tuejjeep?

Sitra tuejjeem Meervääʹld vuâđđkoʹrjjummuž-tuâjjpõʹmmjest (2018) ehdteš, što ǩeʹrjjpõõrtin tuejjeʹčeš saǥstõõli demokratia vueiʹnnlõõttâmpaaiʹǩid da tõid vaʹrrjeet pååđmieʹrrteäʹǧǧ.

Tuâjjpõʹmmjest ǩeʹrjjpõõrt vueiʹnneš luândliʹžzen päiʹǩǩen ooudâsviikkâd vueiʹnnlõõttmõõžžid di kaggâd ǩeʹrjjpõõrti miârktõõzz demokratia õõudeeʹjen lääʹdd õhttsažkååʹddest. Miõlǩieʹssi leʹčči še tõt, mäʹhtt jeeʹresnalla õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõõžž vueiʹtet jieʹlled ǩeʹrjjpõõrtin.

Mâʹŋŋlakast tän šlaajjnallšem pooddin liâ vuõǯǯum šiõǥǥ toobdâlm jeäʹrbi mieʹldd 2019 halltõsprograamm ǩeʹrjjpõrttjođđjest.

Tän diõtt Ǩeʹrjjpõõrtin meervääʹld fooruumid -haʹŋǩǩõõzzâst haaʹleet ǩiččled, mäʹhtt ǩeʹrjjpõrttkääzzkõõzzi õhttvuõʹtte vueiʹtčeš raajjâd fyyslaž da virtuaalʼlaž vuõinnlõõttâmpäiʹǩǩ, koʹst õhttõõvče pääiklaž, vooudlaž, meersaž da EU-tääʹss.

Ǩiõččlõddmõõžž sueʹppe še õiʹdde oođuum ǩeʹrjjpõrttlääʹjj jiõʹǧǧe. Lääʹjj täävtõõzz liâ odm. aktiivla meerlažvuõđ, demokratia da sääʹnteʹmesvuõđ ooudâsviikkmõš. Lââʹssen lääʹjjest almmjallši ǩeʹrjjpõõrtin tuâjjan peäggtet jeeʹres tuâji lââʹssen õhttsažkååddla ja kulttuursa vuârrmainstem ooudâsviikkmõš.

Ǩiõččlõddmõõžži täävtõssân lij teʹsttjed jeeʹresnallšmid vuârrvaikktõõzz maallid da pueʹreed meerlai vaikktem- da vuässõõttâmvueiʹtlvažvuõđid õhttsažkååddliʹžže tuʹmmstõktuõjju. Ǩiõččlõddmõõžžin ooccât tåimmjeei vuõinnlõõttâm-maallid da konspetââʹstet vuõǯǯum tobdlmi vuâđald tåimmjem-maallid, koin ǩeʹrjjpõõrtin vueiʹtet viikkâd ooudâs meervääʹld fooruumid.

Ǩiõččlõddmõš ärvvtõõlât oouǥbeällsa ärvvtõõli tååimast. Ǩiõččlõddmõõžži poodd tåimmjem-maʹlle ooccât juätkkjeei teäggtummuš da tõn õõudâs viiǥǥât tobdlmi vuâđald.

Ǩeäk liâ mieʹldd?

Ǩeʹrjjpõõrt meervääʹld foorumân –ǩiõččlõddmõõžž liâ valmštõllum vaiddsest õhttsažtuâjast da mieʹldd liâ leämmaž odm. eeʹttiǩ-kååʹdd saaǥǥjååʹđteeisuåvtõs, eeʹttiǩ-kååʹdd ǩeʹrjjpõrtt, Almmjallši ǩeʹrjjpõõrti suåvtõs, Lääʹddjânnam ǩeʹrjjpõrttseäʹbrr, vuõiggâdvuõttministeria, mättʼtõs- da kulttuurministeria, ålggministeria, Euroopp komissio Lääʹddjânnam eeʹttkâʹsttõs, Nuõriväʹlddõslett, Kåʹddlett di Sitra.

Čâhčča 2020 aʹlǧǧi ǩiõččlõddâmpoodd valmštõõllmõõžž ”piʹlottǩeʹrjjpõrttân” liâ vaalšõõvvâm Oulu, Turku, Pietarsaari, Imatra, Aanar da Mäntyharju ǩeʹrjjpõõrt.

Tåimmjem-mallân vaalšeš Ǩiõččlõddmõõžž, koid Sitra jåʹttʼteʹče õhttsažtuâjast kõskksai čõõnâsjooukivuiʹm. Sitra teäggat da fasilitâstt Ǩiõččlõddmõõžžid.

Kirjeráájuin šaddeh aalmugvääldi foorumeh

Pyereeb ohtâvuotâ aalmugjesânij já merideijei kooskâst nanosmitáččij demokratia. Taan haavâst mij keččâlep, maht kirjeráájuh toimâččii aalmugvääldi uđđâlágán foorumin.

Mast lii koččâmuš?

Suomâ miänástume vuáđđun láá lamaš luáttámuš, ávus ohtsâškodálâš vuárusavâstâllâm já vyelligis hierarkia poolitlij luáttámušulmui já aalmugjesânij kooskâst.

2020-lovvoost ohtsâškodálâš polarisaatio oro stuárumin jieškođe-uv kuávlust maailmist, ige aalmugváldálâšvuotâ lah innig siämmáá pivnohis jiešárvu ko vala mottoom äigi tassaaš. Jieškođe-uv enâmijn láá moonnâm ivij oinum maaŋgah ovdâmeerhah tast, maht jienâttemmin já uásittemmin jieijâs tobdee ulmuuh láá kuárŋum barrikadij oolâ. Meid Suomâst uásálâšvuotâ já aalmugjesânij täävih uásálistiđ já vaiguttiđ láá muttuumin.

Suomâ nálásâš uccâ enâmân lii ain-uv já puátteevuođâst eromâš tehálâš, et aalmugjesâneh lyettih nubijdis já ohtsâškode instituutioid.

Taat váátá tom, et puohâin lii máhđulâšvuotâ finniđ lyetittettee tiäđu jieijâs elimân vaigutteijee miärádâsâin já šoddâđ meid kullum aašijn, moh kyeskih sunjin. Taan keežild ohtsâškodálii savâstâllâm oolijd kalga nanodiđ.

Mij mij porgâp?

Sitra čäällim Aalmugvääldi vuáđutivodem -pargoartikkelist (2018) iävtuttui, et kirjeráájuin rahtuuččii savâstellee demokratia kuáhtámsajeh já tooid väriduuččij sierânâs meriruttâ.

Pargoartikkelist keččui, et kirjeráájuh láá luánduliih sajeh ovdediđ kuáhtáámijd já luptiđ kirjeráájui merhâšume demokratia ovdedeijen syemmilii ohtsâškoddeest. Mielâkiddiivâš ličij meid tot, et magarij vuovijguin ohtsâškodálijn aašijn puáhtá savâstâllâđ kirjeráájuin.

Maŋeláá taan tijppâsijn tilálâšvuođâin láá šoddâm šiev puátuseh iärrás lasseen 2019 haldâttâsohjelm kirjerájujođo ääigi.

Taan keežild Kirjeráájuin šaddeh aalmugvääldi foorumeh -haavâ ääigi mij halijdep keččâliđ, maht kirjerájupalvâlusâi ohtâvuotân puávtáččij vuáváđ fyysilii já virtuallii kuáhtámsaje, mast ovtâstuuččii páihálâš, kuávlulâš, aalmuglâš já EU-tääsi.

Keččâlâdmeh suápih meid eskin uđâdum kirjerájulaavâ vuoiŋân. Laavâ ulmeh láá il. aktivlii aalmugjeessânvuođâ, demokratia já sänirijjâvuođâ ovdedem. Ton lasseen laavâst almolii kirjerááju pargon mainâšuvvojeh eres pargoi ooleest ohtsâškodálii já kulttuurlii vuárusavâstâllâm ovdedem.

Keččâlâdmij ulmen lii testađ jieškođe-uvlágán vuáruvaiguttemhaamijd já pyerediđ aalmugjesânij vaiguttem- já uásálistemmáhđulâšvuođâid ohtsâškodálii miärádâsâi tohâmân. Keččâlâdmijn occojeh tuáimee kuáhtámhäämih já feeriimij vuáđuld vuávájuvvojeh konsepteh toimâmmyensterijn, moiguin kirjeráájuin puáhtá ovdediđ aalmugvääldi foorumijd.

Ulgguubiälásâš árvuštellee árvuštâl keččâlâddâm. Keččâlâdmij ääigi toimâmmyenster várás occoo jotkuuvâš ruttâdem já toos tahhojeh ovdedemnubástusah feeriimij vuáđuld.

Kiäh láá fáárust?

Kirjeráájuh aalmugvääldi foorumin -keččâlâddâm lii valmâštâllum vijđes oovtâstpargoost já fáárust láá lamaš il. ovdâskode sahâolmoošrääđi (puhemiesneuvosto), ovdâskode kirjerááju, Almolij kirjeráájui rääđi, Suomâ kirjerájuservi, riehtiministeriö, máttááttâs- já kulttuurministeriö, olgoministeriö, Europa komissio Suomâ ovdâsteijeeh, Nuorâiváldustivrâlitto, Kieldâlitto já Sitra.

Čohčuv 2020 älgee keččâlâddâmpaje valmâštâllâm ”piilootkirjerááijun” láá väljejum Oulu, Tuurku, Pietarsaari, Imatra, Aanaar já Mäntyharju kirjeráájuh.

Toimâmhäämmin väljejuvvojii keččâlâdmeh, maid Sitra piejâččij joton oovtâstpargoost kuávdáš čonâsjuávhuiguin. Sitra ruttâd keččâlâdmijd já iššeed keevâtlij ašij orniimist.